Käesolev teema on ilmselt paljude jaoks juba läbitud ja ei ole enam meeletult pikalt aktuaalne aga mõtlesin siiski omi kogemusi jagada antud vallas. Suure tõenäosusega tuleb aasta lõpus veel mitu n.ö. suuremat lainet mille ajal ettevõtted oma kapitali hakkavad konverteerima seoses sellega, et lõpeb kapitali riigilõivuvaba konverteerimise periood.

Üldiselt ei ole kogu protsessis midagi keerulist ning ka aega ei kulu üle nädala eeldusel, et teete ainult kapitali muudatuse ning et teete seda e-Äriregistris ID-kaardi abil. Kui keegi väidab/väitis, et ilma vastava spetsialisti abita iga firmaomanik või omanikud sellega hakkama ei saa, siis võibolla see isik polnud seda ise järgi proovinud. Nädal kulub protsessi peale seepärast, et nagu ma aru sain, siis Äriregistris kontrollib keegi reaalne inimene kõik esitatud andmed üle mitte ei ole automatiseeritud kontroll.

Mida siis tegema peab ja kuidas protsess välja näeb? Kirjeldan kõike samm sammult ja enda ettevõtte põhjal, mis ei pruugi kõigile täpselt nii sobida:

1. esmalt tuleks e-Äriregistrisse ID-kaardi või pangalingi kaudu sisse logida ning alustada valitud ettevõtte kohta muutmiskannet;
2. seejärel mine osakapitali muutmise vaatesse – kõige lihtsam variant, mida ma ise kasutasin, on osakapital konverteerida eurodeks nii, et see ümardatakse lähima täisarvuni. Sellisel juhul tulevad mängu mõningad Äriseadustiku erisused ja langevad ära riigilõivud ning kui õigesti mäletan, siis ei pea ümardusest tingitud erinevust ka raamatupidamises kajastama. Antud sammu kohta on e-Äriregistris kõnealuses vaates ilusti ka abimaterjal ja juhtnöörid;
3. järgmine samm on ehk kõige tülikam. Nimelt tuleb põhikirja sisse viia mõningad muudatused. Sellele peab eelnema osanike koosolek, kus vastavad muudatused otsustatakse. Ainuomaniku korral tuleks samuti põhikirja muutmise otsus vormistada koos muudetud põhikirjaga;N.ö. lihtsamat teed minnes (vt punkt 2) tuleb meeles pidada, et osanike otsus ja ka muudetud põhikiri sisaldaks ainult muutuseid, mis on otseselt vajalikud osakapitali konverteerimiseks. Vastasel juhul riigilõivu vabastus ei kehti. Sisuliselt tähendab see osakapitali suuruse mainimist eurodes, osade jagunemist ning häälte kaalu osanike koosolekutel (tüüpiliselt 1 euro osakapitalist annab ühe hääle);
4. valmis dokumendid tuleb digiallkirjastada ID-kaardiga ning muutmise kande juurde üles laadida;
5. kinnita muutmiskanne ja oota umbes nädal aega…

Nagu näha ei ole protsess kuigi keeruline. Jah, kui soovite muidugi ümaramat osakapitali või veel mingeid muutusi samal hetkel sisse viia, siis soodustused ei kehti ning kõik muutused lähevad tavalist rada pidi (k.a. riigilõiv). Ülal kirjeldatud lahendus on minu arust aga ideaalne mikro ja väikestele ettevõtetele.

Tänud lugemast! Loodetavasti oli kasu ja kui soovite täpsustavat infot, siis kõik küsimused on siia postituse alla oodatud.