Mis tagab raamatupidamistarkvara töökindluse ja turvalisuse?
Tõenäoliselt oleme kõik mingil hetkel kokku puutunud ühe või teise tarkvaraprobleemiga. Olgu selleks siis aeglane tarkvara, mis jääb kerima, 20. kuupäeval kokku jooksnud e-MTA või jalutama läinud ettevõttesisesed finantsandmed.
Tarkvara töökindlus: kõik algab arhidektuurist
Tarkvaraarenduse ettevõtteid on erinevaid ning aeg-ajalt võib olla kiusatus lükata tarkvara tehniline korrashoid ja erinevate süsteemide versiooniuuendused edasi. Seda lihtsal põhjusel, et kasutaja ei pruugi otseselt märgata ja aru saada, kui hästi hoitakse tarkvara köögipoolt (koodi) korras. Kasutajad ei telli arendajalt tehnilise koodi uuendusi ning seetõttu võidakse n-ö nähtamatu arendus edasi lükata selleks, et saaks välja tulla mõne uue (nähtava) mooduliga.
Töökindlus sõltub rohkematest teguritest, kui esmapilgul paistab. Pilvetarkvara puhul, nagu SimplBooks, mängivad rolli mitte ainult tarkvara kood ja serverid, vaid ka välised liidestused, internetiühendus ja kasutaja enda seadmed.
Pilvetarkvara jooksutamiseks kasutatavate serverite ja väliste liidestuste töökindlust saab tarkvara pakkuja kas otseselt või kaudselt teatud piirini mõjutada.
SimplBooksis keskendume kõige enam:
- Läbimõeldud arhitektuurile
Hea andmeühtlustus muudab tarkvara lihtsamaks täiendada ja parandada. Halvasti planeeritud arhitektuur võib tekitada olukorra, kus iga viga on nagu liikuva rongi remontimine. Eriti hull on seis, kui pead liikuval rongil veermikku parandama või täiendama.
- Kindlatele protseduuridele
Tarkvara täiendamine ja vigade parandamine on SimplBooksis juba kümmekond aastat käinud kindlate protseduuride järgi, mis on lähedal ISO standarditele. See tähendab kindlaid paika pandud reegleid ning seda kindlas järjekorras, mis annavad lisakindluse, et kui programmi muudatused laivi jõuavad, siis me ei ole tee peal midagi olulist unustanud.
Hea on paika panna reeglid, millal uuendusi ei tasu teha. Need on üldjuhul päevad, kus ei saa lubada riski, et midagi valesti läheb. Näiteks kuupäevad 10 ja 20 (TSD ja KMD tähtajad), samuti reeded ja nädalavahetused.
- Testimisele
Kui me midagi muudame tarkvaras või täiendame, siis testime seda. Ja siis testime natuke veel. Püüame kõnealuse muudatuse või paranduse katta ka automaattestidega. Enne laivi laskmist testime veel. Laivis testime veel enne seda, kui muudatus kõigini jõuab. Kas ma juba mainisin, et me testime veelkord igaks juhuks? No me testime igatahes veel, sest testimise samm sisaldub meie põhilistest arendusprotseduurides.
Kiirus: tähtsaim kasutajakogemuse komponent
Nagu eelnevalt juba mainitud, siis kõik algab arhitektuuriga ja lõpeb testimisega. Samas on pilvepõhiste tarkvarade puhul oluliseks faktoriks veel interneti kiirus üldiselt, mis ei ole meie kontrolli all. Kõige enam mõjutab kiirust siiski andmete arhitektuur ja nende peal toimivad algoritmid. Kui need on kehvad, siis võib ka kõige vingemast serverist (riistvarast) väheseks jääda. Võib-olla mitte ühe kliendiga, aga SimplBooksil on neid kümmekond tuhat.
Kuidas me teame, kas tarkvara on piisavalt kiire? Me testime korduvalt, mõõdame lehelaadimise kiirust ja oleme kiiruse osas väga tundlikud. Tänu sellele oleme jõudnud SimplBooks raamatupidamistarkvaras keskmise lehe laadimise kiiruseni 0,22 sekundit.
Miks on kiirus nii oluline?
- Kasutaja tööefektiivsus
Isegi pool sekundit pikem laadimisaeg võib päeva lõikes tähendada olulist ajakadu.
- Andmete maht
Kiirus sõltub suures osas sellest, kuidas andmeid salvestatakse ja töödeldakse. Tõhus arhitektuur tagab, et isegi suurte andmemahtude korral jääb kasutajakogemus sujuvaks.
Turvalisus: tundlike andmete kaitse
Tarkvara turvalisus on tänapäeva maailmas olulisem kui kunagi varem. Eriti kui tegemist on tundlike andmetega – olgu siis nendeks kas isikuandmed või ettevõtte finantsid. Õnneks on selle kohta olemas palju erinevaid standardeid ja parimate tavade juhiseid nagu nt OWASP (Open Web Application Security Project). Ehk siis jalgratast ei pea leiutama.
Lõppkokkuvõttes taandub turvalisuse tagamine taaskord üldise töökindluse tagamise juurde meie jaoks. Turvalisuse tagamise puhul tulevad lihtsalt lisaks mängu veel sertifikaadid, krüpteeritud liiklus erinevate osapoolte vahel ning nt SimplBooksist väljaspoolt kaasatud n-ö turvaaukude tuvastamisele suunatud testimine.
Turvalisust tervikuna vaadates on neid asju, mida me teeme ja mida me veel saaksime paremini teha, väga palju. Ja me teemegi seda pidevalt, sest turvalisust mõjutavad hästi palju välised tegurid ja pidevalt muutuv digimaailm.
Lisa kommentaar