Tundub ju iseenesestmõistetav. Teema püstitus tekkis aga senisest kogemusest raamatupidamistarkvara turul ja kasutajate tagasisidest. Nimelt võib eriti internetipõhiste raamatupidamistarkvarade tutvustustes märgata märksõnu nagu “lihtne” või “ei eelda raamatupidamislikke teadmisi” jne. Selles osas ei ole erandiks ka SimplBooks. Tegelikkuses ei pruugi aga asjad nii väga lihtsad olla. Katsun enda seisukohta järgnevalt seletada.

Mida teevad valdav osa kui mitte kõik raamatupidamistarkvarad – nad püüavad võimalikult paljusid standardseid olukordi automatiseerida ja see tuleb kõigil hästi välja. Reaalsus on aga, et isegi väikeettevõtete puhul on väga harv kui kogu ettevõtte tegevus mahub rangelt tüüptegevuste raamidesse. Ikka tuleb ette olukordi ja tehinguid mille puhul on vaja rakendada leidlikkust või teha mingi osa raamatupidamisest käsitööna. Seda siis tulenevalt kas tehingu eripärast või tarkvara võimaluste vähesusest ning kui palju eriolukordi on üldse võimalik või mõistlik automatiseerida.

Näiteks on üheks esimeseks kitsaskohaks ettevõtte asutamine kus tuleb ühte või teistpidi osakapital kontodel ära märkida. Eelmisest aastast lisandus selle sammu variantide hulka veel sissemakseta äriühingu asutamine. Sellisel juhul jääb ettevõttel nõue omanike vastu üles. Soovi korral võib mitme omaniku puhul veel igale omanikule eraldi nõuete alamkonto teha. Ei ole aga kuulnud ja ega ausalt öeldes pole ka väga uurinud, et mõni tarkvara seda kuidagi automaatselt teeks. Sisestad osakapitali suuruse ja voilà? Kas selline automatiseerimine oleks üldse mõistlik? Kahtlen. Raamatupidamislikke teadmisi on vaja ka näiteks kontoplaani kohandamiseks teatud juhtudel, et pärast aruanded klapiks ning samuti tulude ja kulude jagamiseks erinevate kontode vahel, et parandada ülevaadet ettevõtte finantsidest jne jne.

Eelnevaga ei taha ma aga kindlasti väita, et raamatupidamine on nii keeruline, et ilma elukutselise raamatupidajata üldse hakkama ei saa. Teatud juhtudel ja teatud piirini suudavad paljud endale raamatupidamise piisavalt selgeks teha, eriti kui tüüpkanded on suuresti automatiseeritud enamikes tarkvarades, et mikro- ja väikeetevõtte raamatupidamine omal jõul vähemalt majandusaasta kestel kontrolli all hoida – majandusaasta aruanne on tõenäoliselt juba veidi keerulisem. Abiks on kindlasti enesedistsipliin ja firma ning enda rahakoti range lahus hoidmine. Lisaks on enamikel raamatupidamistarkvaradel olemas ka kasutajatugi ja peab rõõmuga märkima, et kasutajatugi oskab enamasti vähemalt eelnevalt koostatud abimaterjalide põhjal suure osa situatsioone lahendada. Kui abivalmis/pädev üks või teine kasutajatugi on jäägu teie otsustada.

Kokkuvõttes – kuigi raamatupidamistarkvarad muutuvad üha nutikamateks ja teevad üha enam automaatselt neid rutiinseid tegevusi, mida varem tegi raamatupidaja käsitsi, siis vähemalt hetkel ei ole veel kätte jõudnud aeg kus tarkvara inimest asendaks. Küll aga muudab raamatupidamistarkvara arvepidamise märgatavalt lihtsamaks ja arusaadavamaks ka elukutselise raamatupidaja jaoks.