Eriolukord on Eestis kestnud nüüdseks pea kuu aega ning otsustasime SimplBooks’is uurida, kuidas kriis on mõjutanud Eesti väikeettevõtteid eriolukorra esimese kolme nädala jooksul. Soovisime saada head ülevaadet sellest, kuidas on siiamaani toime tulnud väikeettevõtted. Küsitlusele vastas kokku 223 ettevõtjat ning me esitasime neile mitmeid küsimusi seoses erinevate aspektidega, mida kriis võib väikeettevõttes mõjutada ning kuidas siiani mõjutanud on.

Mitu töötajat on sinu ettevõttes ning kas pakud tooteid või teenuseid?

60,1% vastanutest on mikroettevõtjad, kelle ettevõttes töötab 0-1 töötajat. Vastanutest 19,3% märkisid, et nende ettevõttes on 2 töötajat, 9% 5-10 töötajat, 6,7% 3 töötajat, 4% 4 töötajat ning 0,9% vastasid, et üle 10 töötaja.

Suurem osa küsitlusele vastanud ettevõtjatest (56,5%) tegeleb teenuste pakkumisega, 29,6% ettevõtjatest tegeleb nii toodete kui teenuste pakkumisega ning vastanutest kõige väiksem osa, 13,9% tegeleb toodete müügiga.

Kuidas on kriis praeguseks mõjutanud sinu ettevõtte käivet?

Uuringust selgus, et suurel osal mikroettevõtetest on käive jäänud samaks ning umbes sama suurem hulgal on vähenenud lausa 60-100%: nimelt 32,3% vastasid, et käive ei ole veel muutunud ning 27,4% vastasid, et käive on langenud 60-100%. Väikeettevõtjatest 18,8% märkisid, et käive on langenud 30-60% ning 13% vastanutest märkisid, et käive on langenud kuni 30%. Paraku ainult 3,1% kõigist vastajatest on käive kasvanud eriolukorra ajal ning käive on täielikult, 100% kukkunud 0,9% vastanutest. Kriisi mõju käibele sõltub suurel määral sellest, millise ärimudeliga on tegemist ning kas on võimalik oma tooteid või teenuseid müüa ka kontaktivabalt. Kuna ligi 1/3 vastajaid märkis, et nende käive on kukkunud 60-100% vahemikus, siis võibki see tuleneda sellest, et tegemist on toodete või teenustega, mida pole võimalik kontaktivabalt inimestele pakkuda või inimestel pole võimalik seda kriisi käigus osta. 

Kuidas näed, et kriis ettevõtte tulevikku mõjutab?

Suurem osa (56,5%) vastanutest märkis, et saavad hetkel hakkama ning mõju ettevõttele on keskmine. Seejärel 23,3% vastanutest märkisid siiski, et ettevõtte tulevik on väga ebakindel ning kriis võib mõjuda pigem halvasti. Samas 14,8% ettevõtjatest märkisid, et tõenäoliselt läheb ettevõttel hästi tulevikus ning 1,8% vastasid, et ettevõte on tugev ning suudab ka kriisis kasvada. Väga väike osa ettevõtjatest vastas, et tõenäoliselt läheb nende ettevõte pankrotti (0,9%). Uuringust on näha, et hetkel suudavad väikeettevõtted ikkagi kriisiga pigem toime tulla ning ootused tuleviku suhtes on rohkem positiivsed kui negatiivsed, kuid valdav osa vastajatest siiski ka peab tulevikku ebakindlaks ettevõtte suhtes.

Eraldi käis kommentaaridest läbi, et paljudel puuduvad püsivalt suured kulud ja on ka reservi, mida saab kasutada. Lisaks on ettevõtjad suures osas ühel nõul, et kriis on veel noor ja kahjusid on veel vara hinnata.

Kas plaanite ettevõtte kulusid vähendada?

Kõige enam vastasid ettevõtjad, et neil ei ole plaanis praegu veel kulusid vähendada (43,5%). Siiski 33,2% vastanutest ütlesid, et plaanivad mitmesuguseid kulutusi vähendada. 14,8% ettevõtjatest plaanivad vähendada töötasusid, samas 11,2% vastasid, et praegu on just hea aeg investeeringute suurendamiseks. Selgus, et ainult 4,9% kõigist 223 vastanust on otsustanud töötajaid oma ettevõttest koondada. Tuleb välja, et hetkel hoitakse väikeettevõtete seas kulutuste osas stabiilset joont, sest suur osa ettevõtteid ei plaani kulusid veel vähendada ning veidi väiksem osa ettevõtteid plaanib seda küll teha, kuid koondamiste arv ettevõtetes on selle uuringu tulemusel hetkel väga väike.

Kas näete võimalusi e-poe kasvuks või digitaalsel kujul teenuse/toote pakkumiseks?

Paljud ettevõtted on tänaseks viinud oma äritegevuse üle internetti e-poodide kujule, kellel see vähegi võimalik on. Meie uuringust selgus, et kõige rohkem vastati, et digitaalne müük ei ole ettevõttes kasvanud, millele vastas 162 ettevõtjat 223-st. Tulemustest on näha, et ka teises kahes lahtris on ettevõtte digitaalne suund praeguses kriisiolukorras pigem jäänud negatiivseks. Samas näevad pea 1/3 vastajatest võimalusi hakata oma tooteid või teenuseid digitaalselt siiski müüma ning 24 ettevõtja sõnul on digitaalne müük ka praegu kasvanud. 

Kuidas on lahendatud raamatupidamine?

Uurisime ka seda, kuidas on hetkel väikeettevõtetel lahendatud raamatupidamine ning milliseid kulutusi raamatupidamisele peavad nad tegema. Kõige rohkem väikeettevõtjaid vastasid, et teevad oma raamatupidamise ise (43,5%). Paljud ettevõtjad teevad oma raamatupidamise ise, kuid kasutavad selleks raamatupidaja abi (24,3% vastanutest). Vabakutselist raamatupidajat kasutavad 15,2% ettevõtjatest ning 11,2% kasutavad raamatupidamisbüroo teenust. Ainult 3,6% vastanutest märkis, et ettevõttes töötab raamatupidaja, kuid see on ka loogiline, sest väga väikeste ettevõtete puhul, kus on ainult mõned töötajad, on tihtipeale mõistlikum raamatupidamisteenust sisse osta või ise raamatupidamine ettevõttes ära teha, kui eraldi raamatupidaja palgata.

Milline on teie kulu raamatupidamisele kuus?

Raamatupidamisele kulub väikeettevõtetel igakuiselt üsna väike summa. 31,8% ettevõtjatest vastasid, et raamatupidamisele kulub ainult firmasisene ajakulu, 30,9% vastanutest on raamatupidamiskulu maksimaalselt 25 eurot kuus ning 12,6% vastasid, et neil läheb igakuiselt 26-50 eurot raamatupidamisele. Uuringust selgus, et ka väikeettevõtetel siiski võib igakuiselt raamatupidamise peale minna 51-100 eurot (13,5% vastanutest) või kuni 200 eurot (13,5%). Lisaks 4,9% vastanutest läheb raamatupidamisele kuus ka üle 200 euro. 

“Vähem saavad pihta ettevõtted, kes on suutnud oma äri viia võimalikult suures osas muutuvkulude põhiseks.”

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori majandusõppejõud Janek Popell kommenteerib praegust kriisi: “”Maailmamajanduse hetkeolukord on hektiline ning arvamusi ja prognoose on niivõrd palju, et tavainimesel hakkab pea ringi käima. Siiski on meil vaja terad sõkaldest eristada ja fokusseeruda kõige olulisemale. Mis on kõige olulisem? Appi tulevad teadmised elust, kõhutunne ja mikroökonoomika. Turg koosneb kahest osapoolest – nõudlejatest ja pakkujatest – ja kui ühte osapoolt pole siis kukub turg kokku. Kui turisti pole, tuleb hotell kinni panna. Seega on kõigile ettevõtetele oluline oma kulud nii kiiresti kui võimalik alla saada. Selles osas on eelised väikestel ettevõtetel, kes suudavad reageerida kiiremini aga suurematel ettevõtetel on jälle suurem puhver. Soovitused kiireks reageerimiseks: täita müügitellimused enne kui klient loobuda jõuab, raha kiiresti “koju”, tarnete peatamine isegi kui tuleb leppetrahvi maksta, töötajate koondamine. Vähem saavad pihta ettevõtted, kes on suutnud oma äri viia võimalkult suures osas muutuvkulude põhiseks.”

SimplBooks OÜ tegevjuht Jaanus Reismaa kommentaar kriisi mõjudele: “Nagu ka küsitluse tulemused üldiselt näitavad on kriisi mõju väikeettevõtetele seni pigem väike või mõõdukas. Isiklikult näen, et tegelikku mõju väikeettevõtetele näeme alles mais või juunis. Pean siin silmas just 0-2 töötajaga ettevõtteid. Nende kriisitaluvus ja paindlikkus on minu hinnangul keskmisest kõrgem. Samas sõltuvad ka väikeettevõtted lõpuks turu üldises foonist. Kindlasti tuleks see hinnang üle vaadata juhul kui näiteks liikumispiiranguid pikendatakse maikuusse.”

Vaata ka 6 soovitust, kuidas kodukontoris efektiivsemalt tööd teha ning 11+ töövahendit, mida soovitame kodukontoris töö tegemiseks.