Enamik arsti vastuvõttudest jäävad tööajale ning tihti tekib küsimus, et kas tööandja peab töötajal lubama arsti juurde minekut või mitte? Ning kui tööajast arsti juurde minna, siis kuidas sellisel juhul tasustamisega on?

Töölepingu seaduse järgi tuleb töötegemise takistuse korral töötajale anda mõistlikus ulatuses vaba aega edasilükkamatu toimingu tegemiseks. See sisaldab ka arsti juures käimist. Samuti peab tööandja maksma töötajale selle (mõistliku) aja eest keskmist töötasu (TLS §42 ja TLS §38)

See kehtib ka lapsega arsti juurde minnes. Oluline on teada, et arsti vastuvõtul käidud aega ei pea hiljem tagantjärgi töötama. Juhul kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja vältel, on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Mõistlikku aega hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi, aga üldjuhul võiks selleks pidada umbes paari tundi. Ning mõistlikuks ajaks ei saa näiteks lugeda seda, kui töötaja peab käima mitme nädala jooksul iga päev mitu tundi raviprotseduure tegemas.

Nimetatud töölepingu seaduse paragrahvid 38 ja 42:

§ 38. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral
Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

§ 42. Vaba aja andmine
Tööandja annab töötajale vaba aega käesolevas jaos ettenähtud tingimustel ja korras. Töötajal on õigus nõuda vaba aega käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud tingimustel. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve.

Töötasu maksmine ning tööajast vaba aeg järgmistel juhtudel: lähedase isiku matus, notariaalse tehingu sõlmimine, ülikooli lõpetamine või lapse esimese koolipäeva aktus

Seaduses ei ole täpsustatud iga juhtumit eraldi ning siin tuleks ka hinnata iga juhtumit eraldi vastavalt olukorrale.

Lähedase isiku surm ja matuse toimumine on asjaolud, mis on seotud töötaja isikuga ning mille toimumist ei saa töötaja mõjutada, mistõttu võiks matuse tõttu töölt puudumise korral keskmise töötasu maksmist pidada õigustatuks. Iseenesest on ka lapse esimese koolipäeva aktus ning töötaja ülikooli lõpuaktus asjaoludeks, mis on töötaja isikuga seotud, kuid üldjuhul on nende sündmuste toimumine töötajale kuupäevaliselt pikka aega ette teada.

Seega näiteks lõpuaktust ja lapse esimese koolipäeva aktust saab pikemalt ette planeerida ning selleks puhuks näiteks puhkepäev võtta. Notari juurde aja kirja panemise puhul mõjutab ka see, kas on võimalik saada mõistlikku aega ka väljaspool tööaega või mitte. Kui vaba aega väljaspool tööaega ei õnnestu saada või vabaneb ootamatult lähiajal mõni aeg, siis võib sellist töölt puudumist pidada õigustatuks ning tööandja kohustub talle töölt puudutud aja eest maksma keskmist töötasu.

Täpsemalt saab viimase teema kohta lugeda näiteks Raamatupidaja.ee artiklist.